| Autor: | Andres Ansper |
| Pealkiri: | Igamehe suitsusauna-aabits |
| Juhendajad: | Kristina Fuks-Kuus, MSc; Priit-Kalev Parts, MSc |
| Õppekava: | Rahvuslik ehitus |
| Osakond: | Rahvuslik käsitöö |
| Lühiülevaade: |
Nagu Andres Ansperi lõputöö pealkirjast „Igamehe suitsusauna-aabits“ aimata, on töö põhiidee aidata ilma eriteadmisteta inimest, n-ö „igat meest“, suitsusauna ehitada.
Ansper (re)konstrueerib oma juhendi metoodilise põhjana ideaalse Lõuna-Eesti suitsusauna, lähtudes 19. saj lõpu – 20. saj alguse ehitustavadest, kuid kohandades tulemust vastavalt tänapäevastele teadmistele, et vältida n-ö „traditsioonilisi vigu“. Juhendi eesmärk ei ole seega kirjeldada täiuslikku „vana suitsusauna“ koopiat, vaid toetada suitsusaunatraditsiooni jätkumist saunade tegeliku ehitamise ja kasutamise näol. Autor nõustab lugejat ehitama tänapäevaseid teadmisi, oskusi ja töövahendeid kasutades ning tänapäevastele nõuetele ning seadustele vastavalt, säilitades samas suitsusauna traditsioonilise vormi ja otstarbe. Kuna autori eesmärgiks on just traditsiooni jätkusuutlikkuse tagamine, jagab ta metoodiliselt juhtnööre ka suitsusauna ehitamiseks kuluva aja, raha, materjalide mahu ja oskuste hindamiseks. Töö on algusest saadik plaanitud trükis avaldamiseks rahvusliku käsitöö osakonna trükiste sarjas. Kuna töö maht kasvas kaugelt üle lõputöölt nõutava, aga teemasid, mida tahtnuks üksipulgi valgustada, on veelgi, kujutab valminud lõputöö endast alles teose „esimest köidet“. Pärast kooli lõpetamist plaanib autor oma aabitsat jätkata, „ehitades saunale katuse peale“, samuti on tal plaanis iseehitajate peal empiiriliselt järele mõõta, kui palju siis ikkagi iseehitajal tegelikult tööks aega ja raha kulub. Priit-Kalev Parts, MSc Rahvusliku ehituse programmijuht TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia |
| Kirje ESTER'is: | Link |
| Täistekst DSpace’is: | Link |