| Autor: | Pille Kährik |
| Pealkiri: | Aktiivõppe kasutamine muusika kuulamise oskuste arendamisel üldhariduskooli gümnaasiumiastmes |
| Juhendaja: | Äli Leijen, PhD |
| Õppekava: | Muusikaõpetaja MA |
| Osakond: | Muusikaosakond |
| Lühiülevaade: |
Mitmest läbiviidud uuringust selgub, et tänapäeva muusikahariduses on vajalik uus lähenemine didaktilis-metoodiliste küsimustega tegelemiseks. Üheks võimalikuks arenguks on aktiivõpe ja teised praktilisi tegevusi toetavad suunad. Pille Kährik uuris, kas aktiviseerivate õpitegevustega on võimalik muuta üldhariduskooli õpilaste hinnanguid klassikalise muusika kuulamisel ning analüüsis muusika kuulamise oskuste arengut aktiivõppe kasutamise tulemusel. Magistrandi juhendamisel osales 55 ühe üldhariduskooli 11. klassi õpilast igapäevase õppetöö käigus 14 õppetundi kestnud õpiprotsessis, kus tutvustati klassitsismiajastu kuulsamate heliloojate Franz Joseph Haydni, Wolfgang Amadeus Mozarti ning Ludwig van Beethoveni elu ja loomingut. Tundides kasutatud aktiviseerivate õpitegevuste kaudu püüti õpilasi julgustada aktiivselt õpitavate heliloojate ja nende teoste kohta teadmisi looma. Õpiprotsessi mõju õpilaste hinnangutele uuriti eel- ja järelküsimustikuga, kus õpilastel paluti hinnata 10 muusikapala skaalal meeldib/keskmine/ei meeldi ning oma hinnanguid ka põhjendada. Kuna Pille Kährik koostas nimetatud küsimustiku aktiivse kuulamise põhimõtteid järgides, võib seda andmekogumismeetodi kõrval käsitleda ka kui uut aktiivõppe meetodit. Üldiselt olid õpilaste hinnangud kuulatavate muusikapalade suhtes kõrged. Uurimistulemused näitasid, et õpiprotsessi järgselt toimus viie muusikapala puhul ka oluline hinnangute muutus. Hinnangute põhjuseid analüüsides selgus, et suurimad positiivsed muutused toimusid lugude puhul, mille tutvustamisel kasutati aktiviseerivaid õpitegevusi või oli loodud kontekstist lähtuvalt olulisi narratiive. Muutus oli väike või negatiivne lugude puhul, mille tutvustamisel ei kasutatud olulisel määral aktiviseerivaid õpitegevusi või ei loodud uusi vaatenurki juba tuttava loo suhtes. Käesolevas uuringus osalenud 71 % õpilastest olid muusikalise huviharidusega (sh koorilaul, muusikaring, pilliõpe), võimalik, et uurimistulemusi mõjutas ka õpilaste tavapärasest suurem huvi muusika vastu. Juhendajana olen soovitanud Pille Kährikule edasise uurimistöö käigus hinnata õppemeetodi mõju muusikapalade hinnangutele kesisema muusikalise huviharidusega õpilaste hulgas. Teised soovitatavad suunad edasisteks uurimistööks on klassikalise muusika kuulamise mõju ning muusikapsühholoogilised aspektid muusika kuulamisel. Äli Leijen, PhD Dotsent TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia |
| Kirje ESTER'is: | Link |
| Täistekst DSpace’is: | Link |